tekstivabrik

Kui ma siia midagi põhjalikult kirjutada üritan, siis ilmub mu ette minu enese totter lõust, mis tundub mulle oma kavatsustega ebameeldiv, seega ma üritan selle kirjutamisega võimalikult ruttu ja vähese mõtlemisega läbi saada. Kirjutada siiski on vaja. Ma ei tea, miks see nii tundub, aga vägisi kisub mind see vajadus ja seetõttu ma pean seda tegema. Mu väsinud keha on kannatanud minu ärkvelolekut ilmselt liiga kaua, mistõttu kirjutan ka sellist juttu. Aga kui olen kord selles hetkes kinni nende mõtete ja tunnetega, siis peaksin oma meeleolu kuidagi ka väljendama, et see mädanema ei hakkaks. Praegu on periood, mil ma väsin ilmselt liiga paljudest asjadest. Mu pea kumiseb triviaalsusest ja igale poole, kuhu ma lähen, veab see ennast minuga kaasa ning ma ei saa rahu. Kõikjale tuleb minuga kaasa igavus, mõttetus ja lollus ning ma näen seda igal pool. Tüdimus tundub varjutavat kõike, mis on neetud minu juuresolekuga. *** Kui mõni hetk on möödunud, taipan ma, et ka kogu maailma tüdim