mättad, mättad
Kuskil on elu. On liikumine, motivatsioon, põhjus ja tagajärg. On mõisted, tähed, sõnad ja laused, abstraktsioonide pikk tunnel. On mehhanismid, energia, mis nad tööle paneb, seadused, mille järgi nad töötavad. Pikk tunnel on liikumatu, kivine, külm. Paberil on valemid, numbrid, tähed, mis midagi tähendavad, kuhugi osutavad. Kuhugi... On emotsioon. Seda nimetatakse näiteks kõledustundeks. See emotsioon, mis end ilmutab, kui näha maailma väljapääsmatu ettemääratuse liikumatu koridorina. See sõna on "emotsioon". Emotsioonil on põhjus, mis selle esile kutsub. "Ma olen vihane sellepärast, et...", "ta armus temasse sellepärast, et...", "ma arvan, et see on ilus ja muide, ma tean, kuidas see mu ajus välja näeb, ma isegi tean, miks ma ilutunnet kogen" (ta isegi teab, miks seda looduses vaja on, ta on väga tark). Niisiis, seda nimetatakse emotsiooniks. "Ahistus" on näiteks ühe emotsiooni nimi. Seda kogetakse siis, kui tuntakse, et ollakse