Tänasest natuke...
Nägemus sellest, et inimestel on olemas rollid, mida nad eneste teadmata täidavad, võib tunduda natuke ahistav. Elu jooksul kujundavad inimesed välja oma identiteedi, mis tähistab samaaegselt nende rolli. Kujunevad välja vaated, arusaamad, stiilid, mis kõik moodustavad teatud isikupära. Vahel võib juhtuda ka nii, et inimene otsustab teha mingi valiku just intellektuaalsel kaalutlusel, et selline valik sobib just kokku tema isiksusega (nagu kardina värv, mis sobib kokku tapeediga). Ja võib ilmselt päris julgelt väita, et varem või hiljem tekib väga paljudel tunne, et nad on mingis näitemängus või filmis, kus nad täidavad oma osa. Ja ilmselt kulutatakse ka märgatav aeg oma rolli töötlemiseks, arendamiseks, täiustamiseks. Täna kohtusin oma sõbraga, kes tõi võrdluseks arvutis mängitavad rollimängud, kus mängija arendab oma tegelast erineval moel. Viib ta läbi erinevatest seiklustest, kasvatab tema intelligentsust, jõudu, sümpaatsust, vastupidavust ja veel palju muud. Õpib kasutama mõõka, k