Pilt
Üle maantee veerevad kuumast tuulest kannustatud üksikud vankrirattad. Samal ajal jalutab tee peal seltskond sõnatuid inimesi. Nad on kuumal päeval maantee peal jalutamas nagu lodi, mis on udusel päeval jõe peal sõudmas. Jõgi, millel see lodi tasahaaval uduse hommiku embusesse kaob, voolab rahulikult läbi metsade ja läbi ühe määratu rohelise maa, kus keset üht määratut muruvälja on üks tilluke maja. Kuumal päeval jalutab maantee peal seltskond sõnatuid inimesi. Kui päike on juba loojumas, jalutavad nemad rahumeelselt edasi. Nad jalutavad nagu nende sammud oleksid sulin, mille saatel toimub kulgemine mere suunas. Keset määratut muruvälja tillukeses majas akna taga on laud. Hämar tuba lõhnab lõpmatuse järele ja laua taga istub mees. Raamatu ridadele on puuritud süvenenud pilk ja veergudele paistab punast valgust.