metafüüsiline varjupaik

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Öine kutse

On lohutav kõndida üksildasel lumisel väljal ja vaadata oma käsi. Kinnaste peal vana ruunikiri, meenutamaks sulle surma. Kaugel eemal sõidavad veokid, kaugel eemal seljataga. Lumevaip on õhuke, aga krudin muigab teravalt pakasega vastu. Öine kutse on püha. Olgu see sõber, linn või mets kes kutsub. Kui on vaja minna öösel kell kolm, siis vaidlemist ei ole. Siis on vaja minna. Sa jätad oma tegevused, oma magamised, oma uned, ja lähed. Pargid oma auto maantee kraavi ja lähed, kuna tuli öine kutse. Sest öine kutse on püha. Kõige püham on see kutse, mille taga polegi kutsujat. Nimetu, teadmatu veendumus, suund. "Nüüd tuleb mul minna", kuhu? "Sinna". Kas või selleks, et teada, miks. Mistõttu ongi lohutav kõndida lumisel väljal. Nüüd oled sa saatuse rüpes. Käpikute ruunikiri on korraga loetav ja arusaadav. Tumedad sopid ootavad vastustega. Mets on jälgi täis ja kõnetusi. Mürinal. Vaiksel mürinal toimub üleminek teisele poole.
Lisateave

Juhtum Karlovas

Nägin hiljaaegu üht kummalist vaatepilti. Jalutas mees Eha tänaval, käed mingi teadmata teema ajel emotsionaalselt žestikuleerimas, kui järsku - mehe pea lõhkes, pläraki, tükid kõnniteel ja maja seinal, libisedes ainiti maa poole. Kuskilt ilmus koguni üks vöödiline kass kes nurrudes sündmuspaika ja selles peituvaid varasid inspekteerima asus. Minule oli aga asi paugupealt selge - nii juhtub inimesega, kes tõttab suure ärevuse saatel sihtpunkti, mis alatasa oma asupaika muudab. Nii juhtub kellegagi, kes vaatab ennast pidevalt kõrvalt ning tõdeb aina kasvava veendumusega, et ta on hulluks minemas. Ta taipab ka asjaolu, et märgates oma käitumise kontrollimatut olemust, tema ärevus kasvab. Jalutades põhimõtteliselt ringiratast ümber kvartali, mõeldes üha kasvava pingutusega, kuidas pääseda sellest nõiaringist, kuidas jõuda lõpuks kuhugi pärale, võitleb ta samaaegselt laastava saamatustundega; jõuetuse, lootusetuse, masendusega. "Miks ma olen nii saamatu, nii jõuetu, lootusetu ja m...
Lisateave

mättad, mättad

Kuskil on elu. On liikumine, motivatsioon, põhjus ja tagajärg. On mõisted, tähed, sõnad ja laused, abstraktsioonide pikk tunnel. On mehhanismid, energia, mis nad tööle paneb, seadused, mille järgi nad töötavad. Pikk tunnel on liikumatu, kivine, külm. Paberil on valemid, numbrid, tähed, mis midagi tähendavad, kuhugi osutavad. Kuhugi... On emotsioon. Seda nimetatakse näiteks kõledustundeks. See emotsioon, mis end ilmutab, kui näha maailma väljapääsmatu ettemääratuse liikumatu koridorina. See sõna on "emotsioon". Emotsioonil on põhjus, mis selle esile kutsub. "Ma olen vihane sellepärast, et...", "ta armus temasse sellepärast, et...", "ma arvan, et see on ilus ja muide, ma tean, kuidas see mu ajus välja näeb, ma isegi tean, miks ma ilutunnet kogen" (ta isegi teab, miks seda looduses vaja on, ta on väga tark). Niisiis, seda nimetatakse emotsiooniks. "Ahistus" on näiteks ühe emotsiooni nimi. Seda kogetakse siis, kui tuntakse, et ollakse...
Lisateave