Ilu võim

Suure ilu ümber koondub erakordne mikrokosmos, mille tihedus on muu maailmaga võrreldes mitmekordne. Seadused selles pisikeses biosfääris ümber kauniduse on nihkes tavamaailma seadustega, kohati isegi pea peale pööratud. Suure ilu ümber, samuti nagu musta augu ümber, on omalaadne sündmuste horisont. Kõik, mis on ületanud sündmuste horisondi, ei pääse enam kunagi välja suure ilu kütkest, mis valitseb tolle eraldatud mikrokosmose keskmest. Samuti katkeb sündmuste horisondi ületamisel ka ühendus ümberkaudse maailmaga. Ilu kütkes aga säilub sellest kontaktist illusioon; lummusesse sattunu varustatakse lootuse, positiivsuse ning vabaduse pettekujutelmaga.

Välise vaatleja silmis kahaneb ilu kütkesse sattunu vaid pelgaks virvenduseks sündmuste horisondil. Tuleks aga arvestada, et nood, kes on suurele ilule nõnda lähedal, et näevad tema sündmuste horisondil virvendavaid mehikesi, on tõenäoliselt ka ise, enestele teadmatultki, teel suure ilu vältimatusse lummusesse. Nad on osakesed suuremast keerisest, mida nad ise enamasti ei märka. Suur ilu, mis selle keerise keskel asub, on nähtamatu, või, nagu öeldakse, tabamatu. Tema ülemvõim aga on kõikehaarav. Kõikehaarav ning pidevalt kasvav, sest kõik, mis lummusesse satub, saab temaga üheks.

Teekond keerise keskmesse võib aga kesta aastaid. Sellel pikal teekonnal võivad välja kujuneda mitmed erinevad isiksused, maailmavaated, veendumused ja isegi seadused, kuid lähenedes sündmuste horisondile, kaotavad need kõik oma kaalu ning painduvad ühtlaselt ja ainukesti ilu seadusele.