tekstivabrik

Pole ammu kirjutanud peatumatut teksti. Ees on ärevused ja blokeeringud ja enese väljavabandamised, millest ma tahan üle saada. Aga samas on päike ammu juba tõusnud, elu ammu juba alanud ja aega on iga päevaga vähemaks jäänud. Seega tuleb kirjutada seda, mis on südamel. Tueb põlistada tolmuma jäänud visiooni. Ruumid masinamäes korda seada, vanad mehhanismid uuele elule turgutada. Rooste tuleb ratastelt maha pühkida, et näha, kaugele tagasi minevikku ulatuvad meie juured, mis toidavad tänini fantaasiate allikat. Ei tohi unustada eksperimenti, milles siiani osaleme: selle algmõtte nähtamatust ja samaaegset ilmselgust, mis me kontides aeglaselt tuksleb. Meie elud on nagu see tekst, vähese ajaga kirjutatud, vähese mõtlemisruumiga, paratamatult edasiminev, segadusttekitav ja imeline. Sõrmed ei tea, ei tea ka pea, mida järgmisena kirja panna... aga näib, justkui kuskil on see kõik juba ammu kirjas olnud. Ainus viis, kuidas teada saada, on lihtsalt kirjutada. Sest kirjutamine on nagu tol...

Keegi või miski kunagi ennustas seda, mis sinuga praegu toimub, ning nüüd kajab ta hääl su kolbas, saanud jõudu sinu tärkanud huvist tema vastu. Võõras jõud on pääsenud sinu unenägudesse, ta ennustab sulle hämarat, tolmuga kaetud tulevikku. Uduses metsas, millest sa päeviti märkamatult unistad, on kaev, kust aeglaselt tulvab välja su pime volitus kõikidele tema ennustustele. Tabades end avastuselt, et terve su päev tundub olevat täielikus vastavuses ühe ammusest minevikust pärineva lausega, hakkab selle lausuja järk-järgult omandama kuju. Mitmestki allikast on loetud, kuuldud sarnaseid ütlemisi, ning su nägemustes hakkab selginema selle teadmise tegelik algupära. Samal ajal, kusagil eemal, ühes aguli põiktänava aias, istub verandal üks Vanatomm ja nikerdab oma käte vahel noaga mingit kaunist ja imelikku puujuppi. Ta veel ei tea, et vägi, mida ta selle tegemiseks kasutab, tuleb kaugest kujuteldavast metsast. Ta ei tea, et see mida ta käte vahel voolib, on seemneks sinu tulevikule. ...

Istun kuuris, vaatan seina ääres põlevat kõrvitsalampi ning kuulan lehtede kõrvulukustavat sahinat. Tean, et pean varsti jälle minema, aga ootan siiski viimast hetke enne varjude saabumist. Ümisen enda seltsiks üht viisi, seinapealne valgusemäng räägib samal ajal juttu. Vaikin taas ja kuulan neid lehti, kui kõrvitsalamp teeb korraga ühe väikese tõmbluse oma näos ning ma tean, et mul tuleb nüüd minna. Tõustes pingilt tunnen kohutavat kergust -- see on mu hirm. Kuskil kuuri lähedal, ma tean, on see mis mind jälitab. Kõrvitsalambi irve tasapisi süveneb. Seinapalkide sooned on hakanud tantsu lööma ning mu lippav samm viib mu uksest välja. Võtan oma jalgratta ning hakkan väntama. Ma arvan, et kuuri enam ei ole mu selja taga. Ma arvan, et selle asemel on mingi must sirutuv jäse. Ma arvan, aga ma ei tea, sõkun lihtsalt pedaale ning kihutan hämarusse. Tumesinine läbinähtamatu udusein, lendavatest lehtedest kihav, puudutab mu nägu ja rahustab mu hinge. Tormituule möll lülitub minus välja, ehkk...

Keeran pead vasakule, näen otse silmade kõrgusel raamatut "Vägi". Jään seda vaatama. - Oh, nii lahe raamatu nimi, nagu täiega töötab nagu. - Jaa, minuarust ka nagu, jumalast nagu otse, või noh... - Minee pekki, mõtle mis seal sees veel on! - Jaa, see on nagu mingi täiega paks ju. - Raudselt mingi ülitark jutt lihtsalt. - Nagu mingi täiega nagu. Korraga pudeneb saal häältest tühjaks. Ka saal ise pudeneb kokku. Asemele tuleb vaikuse kõmin. Pärast igavikku hakkab pimedus tuhmuma. Tekivad aimdused, kasvavad jäsemed. Ilmnevad lüngad, mis tasakesti täituvad. Lünki tuleb aina juurde, täitematerjali samamoodi. Märkamatul aja möödumisel on pimedus eri nurkadesse peitu pugenud. Koostisosad, nopitud käigu pealt, jumalikult sobilikud, moodustavad omavahel üha kasvava konglomeratsiooni, nõiduslikult mõjuka, alkeemiliselt täpse. Nõnda-nagu-ta-on, isetekkeline, ennastõigustav kogum osutub maatriksiks erinevate kanalite vahel. Kanalite, mille olemasolu on igimõistatuslik; nende...

Ürgsus pesitseb prügimäel leiutised magavad ta üsas liuskuv-praksuv-kääks Tuleviku kajadest kostuvad tervitused