Ennustus X
Keegi või miski kunagi ennustas seda, mis sinuga praegu toimub, ning nüüd kajab ta hääl su kolbas, saanud jõudu sinu tärkanud huvist tema vastu. Võõras jõud on pääsenud sinu unenägudesse, ta ennustab sulle hämarat, tolmuga kaetud tulevikku. Uduses metsas, millest sa päeviti märkamatult unistad, on kaev, kust aeglaselt tulvab välja su pime volitus kõikidele tema ennustustele.
Tabades end avastuselt, et terve su päev tundub olevat täielikus vastavuses ühe ammusest minevikust pärineva lausega, hakkab selle lausuja järk-järgult omandama kuju. Mitmestki allikast on loetud, kuuldud sarnaseid ütlemisi, ning su nägemustes hakkab selginema selle teadmise tegelik algupära.
Samal ajal, kusagil eemal, ühes aguli põiktänava aias, istub verandal üks Vanatomm ja nikerdab oma käte vahel noaga mingit kaunist ja imelikku puujuppi. Ta veel ei tea, et vägi, mida ta selle tegemiseks kasutab, tuleb kaugest kujuteldavast metsast. Ta ei tea, et see mida ta käte vahel voolib, on seemneks sinu tulevikule.
Kuid nüüd sa pead olema tähelepanelik. Sind ootab ees suur palverännak, et leida üles see koht, kus esmakordselt öeldi lause, mis nüüd kummitab su peas. Sind ootab palverännak oraakli juurde. Sa ei tea, kuhu sa lõpuks jõuad, tunned ainult kutset. Kord asub see auto alla pugevas kassis, kord kummaliselt kõnetavas lipuplaginas, kord aga puude tagant vilkuvas tulukeses. Iga sinu samm on pühitsetud puhta veendumusega. Kõiki tee peal tehtud toimetusi iseloomustab mängulisus, samas kui su silmades põleb hullumeelne leek.
Sinu põlev huvi nakatab maailma eluga. Kõik, mis sind köidab, ärkab ellu ning juhatab sulle teed. Su unedes kummitav tulevik muutub iga ööga valjemaks, kuid tema sõnum omandab üha krüptilisemaid vorme. See mis enne oli hämar ja tolmune visioon, on muutunud näoks, mis luuletab labürinti. Päevase veendumuse kasvades süveneb ka öine müsteerium.
Su päevased nägemused kaugest metsast on hakanud sulle meelde jääma. Sealne udu on taandumas sinu volituste kaevu. Mis on aga meelest läinud, on too mõistatuslik lause, mis kõike kusagilt kulisside tagant tundus juhatavat. Oled nüüd palverännakul, mida õnnistab küll vankumatu veendumus, aga see ei toetu enam ühelegi mälestusele, vaid jätkub üksnes su leegitseva huvi toorest algatusjõust.
Palavik juhatab sind kellegi aeda. Sa vaatad ringi ning näed üht kutsuvat objekti. Huvi turritab su karvade otsas, kui sa selle poole kõnnid. Imelik ja ilus puujupp, mis sind kõnetas, on nüüd sinu käes. "Sa võid selle endale taskusse pista", kostub selja tagant Vanatommi hääl. Sa pöörad ümber ja näed enda ees metsiku välimusega ja pikkade juustega meest, kelle pilk on täis sedasorti huumorit, mis leevendab palavikku. Sa jääd temaga spontaanselt juttu ajama, ja paine mis sind viimastel päevadel saatnud on, vaibub õhtu jooksul täielikult.
Aga nüüd on su öökapi peale juurde tekkinud üks kummaline ese. Igal hommikul vaatab ta sulle vastu ning tuletab meelde, et temas seisneb võti ühele ununenud mõistatusele. Ja kusagil sisimas sa tead, et ühel päeval läheb see võti käiku.
Tabades end avastuselt, et terve su päev tundub olevat täielikus vastavuses ühe ammusest minevikust pärineva lausega, hakkab selle lausuja järk-järgult omandama kuju. Mitmestki allikast on loetud, kuuldud sarnaseid ütlemisi, ning su nägemustes hakkab selginema selle teadmise tegelik algupära.
Samal ajal, kusagil eemal, ühes aguli põiktänava aias, istub verandal üks Vanatomm ja nikerdab oma käte vahel noaga mingit kaunist ja imelikku puujuppi. Ta veel ei tea, et vägi, mida ta selle tegemiseks kasutab, tuleb kaugest kujuteldavast metsast. Ta ei tea, et see mida ta käte vahel voolib, on seemneks sinu tulevikule.
Kuid nüüd sa pead olema tähelepanelik. Sind ootab ees suur palverännak, et leida üles see koht, kus esmakordselt öeldi lause, mis nüüd kummitab su peas. Sind ootab palverännak oraakli juurde. Sa ei tea, kuhu sa lõpuks jõuad, tunned ainult kutset. Kord asub see auto alla pugevas kassis, kord kummaliselt kõnetavas lipuplaginas, kord aga puude tagant vilkuvas tulukeses. Iga sinu samm on pühitsetud puhta veendumusega. Kõiki tee peal tehtud toimetusi iseloomustab mängulisus, samas kui su silmades põleb hullumeelne leek.
Sinu põlev huvi nakatab maailma eluga. Kõik, mis sind köidab, ärkab ellu ning juhatab sulle teed. Su unedes kummitav tulevik muutub iga ööga valjemaks, kuid tema sõnum omandab üha krüptilisemaid vorme. See mis enne oli hämar ja tolmune visioon, on muutunud näoks, mis luuletab labürinti. Päevase veendumuse kasvades süveneb ka öine müsteerium.
Su päevased nägemused kaugest metsast on hakanud sulle meelde jääma. Sealne udu on taandumas sinu volituste kaevu. Mis on aga meelest läinud, on too mõistatuslik lause, mis kõike kusagilt kulisside tagant tundus juhatavat. Oled nüüd palverännakul, mida õnnistab küll vankumatu veendumus, aga see ei toetu enam ühelegi mälestusele, vaid jätkub üksnes su leegitseva huvi toorest algatusjõust.
Palavik juhatab sind kellegi aeda. Sa vaatad ringi ning näed üht kutsuvat objekti. Huvi turritab su karvade otsas, kui sa selle poole kõnnid. Imelik ja ilus puujupp, mis sind kõnetas, on nüüd sinu käes. "Sa võid selle endale taskusse pista", kostub selja tagant Vanatommi hääl. Sa pöörad ümber ja näed enda ees metsiku välimusega ja pikkade juustega meest, kelle pilk on täis sedasorti huumorit, mis leevendab palavikku. Sa jääd temaga spontaanselt juttu ajama, ja paine mis sind viimastel päevadel saatnud on, vaibub õhtu jooksul täielikult.
Aga nüüd on su öökapi peale juurde tekkinud üks kummaline ese. Igal hommikul vaatab ta sulle vastu ning tuletab meelde, et temas seisneb võti ühele ununenud mõistatusele. Ja kusagil sisimas sa tead, et ühel päeval läheb see võti käiku.
Kommentaarid