Kivim ja maailm

Hoovused kandsid kunagi ookeaniteedel endaga kaasas üht kivimit. Ükskord juhtus tolle kivimi lähedusse sattuma üks hiiglama suur vaal, kes selle lihtsalt alla neelas. Temast sai jumal isiklikult. Saagu valgus, mõtles ta. Ja valgus sai. See juhtus tema kõhus, ta kõht tulvas valgust täis. Siis ta mõtles, et teeks aga planeedid ja tähed. Ja ennäe - kõht sai veel rohkem täis. Ta täitus uue kuramuse universumiga. Ta ise ka ei tea, miks ja kuidas, aga ühel hetkel ta tegi oma kõhtu ka inimesi. Kõige jaoks, muide, kasutas ta vana head planktonit. Mina ja sina - me oleme planktonisitt! Ja rõõmustagem ja joogem nüüd veini.