Tardumus ja seinad
Undav arvuti on nagu propeller kusagil kongis, mille seinad on tehtud facebooki lehekülgedest ning iseenda mõistuse tühjuse peegelpiltidest. Propeller, mis puhub tuppa vatti ja jõuetust ja harjumuse kotihigi lõhna.
Ühes paigas viibimine on midagi hulluksajavat. Pole ime, et vanad majad aeg-ajalt kummitavad. Nende seinad on laetud tardumusega. Iga elatud päev ühes ja samas paigas muudab su terakese märkamatumaks iseenda jaoks. Viibid liiga kaua ühes kohas -- kaotad iseenda. Mõndadel juhtudel kaovad inimesed oma majadesse lõplikult -- see on üldiselt vanaduse märk -- aga vanadusele, mu sõbrad, aitavad kaasa seinad. Pool oma hingest on juba antud seinte kätte, pool väreleb veel eneses. Hiljem tullakse neile külla ja vaadatakse neid nagu muuseumieksponaati. Need seinad tõesti oskaksid palju öelda. Ja "palju" all pean ma silmas ühte sõna või lauset, mis end katkise grammofoni kombel kordab. Kiiktoolis kõdunev teine pool pomiseks ilmselt midagi vastu. Ja muuseumikülastajad tunneksid end kontrastselt elavaina.
Seinad on need asjad, mis me iseendale ümber oleme ehitanud. Oleme nad ehitanud iseenda plaanide, kujutluste ja abstraktsioonide näo järgi; ja nad on ehitud mälestuste, soovunelmate ja projektsioonidega, mis pärinevad samuti meist enestest. Pole ime, et majad võivad osutuda lõksudeks, mis panevad inimesi iseenda saba taga ajama.
Ühes paigas viibimine on midagi hulluksajavat. Pole ime, et vanad majad aeg-ajalt kummitavad. Nende seinad on laetud tardumusega. Iga elatud päev ühes ja samas paigas muudab su terakese märkamatumaks iseenda jaoks. Viibid liiga kaua ühes kohas -- kaotad iseenda. Mõndadel juhtudel kaovad inimesed oma majadesse lõplikult -- see on üldiselt vanaduse märk -- aga vanadusele, mu sõbrad, aitavad kaasa seinad. Pool oma hingest on juba antud seinte kätte, pool väreleb veel eneses. Hiljem tullakse neile külla ja vaadatakse neid nagu muuseumieksponaati. Need seinad tõesti oskaksid palju öelda. Ja "palju" all pean ma silmas ühte sõna või lauset, mis end katkise grammofoni kombel kordab. Kiiktoolis kõdunev teine pool pomiseks ilmselt midagi vastu. Ja muuseumikülastajad tunneksid end kontrastselt elavaina.
Seinad on need asjad, mis me iseendale ümber oleme ehitanud. Oleme nad ehitanud iseenda plaanide, kujutluste ja abstraktsioonide näo järgi; ja nad on ehitud mälestuste, soovunelmate ja projektsioonidega, mis pärinevad samuti meist enestest. Pole ime, et majad võivad osutuda lõksudeks, mis panevad inimesi iseenda saba taga ajama.
Kommentaarid